Postitus: 15.01.2022
Head uut sportlikku aastat! Kuna on Tiigri aasta, mille märksõnadeks on värvikus, dünaamilisus, jõulisus, külgetõmbavas, kartmatus, siis soovitangi võtta ette üks värvikas sportlik väljakutse ja dünaamiliselt liikuda selle täitmise suunas. 🙂 Kaks kuud jookstreeninguid on möödas, novembris treenisin üksinda ja aeglaselt liikudes, sealjuures
10% koormust tõstes. Detsembris treenisin mõne aja koos Tiidreku ja Kauriga. Nimelt ka nemad on
Itenis Keenias treenimas ja meil on ühine eesmärk 15.ndal augustil edukalt esineda Euroopa
meistrivõistlustel maratonis. Iga üks peab andma oma parima tulemuse ja kui see õnnestub kõigil
kolmel, siis ole näha mis see meeskondlik lõppkoht on. Igal juhul head sünergiat on näha ja tunda
nendel viimasel kahel kuul meeskonnas. Jõulude eel olin ka haige, kes ikka negatiivsest tahab enamat
rääkida, vaid positiivne oli see, et sain Eestis lumes joosta ja Jõulumäe radadel suusakilomeetreid pea
sada. Nüüdseks olen tagasi kõrgmäestikus, sisse elamas ja peagi Tiidreku ja Kauri treeningutega
liitumas.
Jätkan eelmise blogi postituse poolelioleva poolmaratonide kirjeldamist. 2016ndaks aastaks oli
läbitud 12 poolmaratoni võitlust. Esimene poolmaraton 2016ndal aastal toimus mul Hiinas, Yangzhou
linnas, kus selle aasta sügisel peaks toimuma poolmaratoni MM. Tolle aasta talv oli minu jaoks
keeruline, kuna olin läbi põdenud korraliku gripi ja treenisin kogu talve kodumaal. Treeningul lõike
joosta oli päris raske, nii et mingit üllatust tulemuses polnud (1.07,07), kuid samas ma pead norgu ka
ei lasknud, kuna teadsin et olümpiani on veel julgelt aega. Järgmiseks lendasin Jaapani keskmäestiku
paariks nädalaks, et siis võistelda Jaapanis Gifu poolmaratonil. Selle ajaga suurt imet juhtuda ei saa
tulemuses, pigem isegi raskemal rajal võib olla keerulisem paremat tulemust saada. Gifus on mõned
korralikud tõusud ja nendega ma jäin hätta ja tulemuseks oligi minu jaoks kehva 1.07,44. Juunis
jooksin Pärnus võidupüha poolmaratoni treeningu eesmärgil 1.09,23, et saaks natukenegi kellegiga
koos joosta. Juuli alguses Amsterdamis Euroopa meistrivõistlustel oli kavas poolmaraton, millest ma
osa võtsin. Atmosfäär oli vägev ja sain sellest lisalaengut jooksu ajal. Aasia võistlusjärgselt suutsin
pisut paremaks ja värskemaks saada ning hea lõpukiirenduse teha, ajaks määrati siis 1.06,00. Sügisel
jooks Tallinna maratoni üritusel poolmaratoni ajaga 1.08,30. Eks olin räsitud olümpiast ja tollel
jooksul kimbutas mind kõhuhäda. Tollel aastal jooksin poolmaratone kuna need olid üks osa olümpia
ettevalmistusest, ega jahtinud rekordit, kuid samas kindlasti ootasin paremat tulemust kui paberil
näha oli.
2017. aasta esimene poolmaraton märtsis Rooma-Ostias 1.05,21. Jaanuaris kimbutas mind ITB
vigastus ja veebruaris sain uuesti kiiremini jooksma hakata. Kui võrrelda eelneva hooaja esimese
poolmaratoni tulemust, siis polnud nagu väga vigagi. Järgmisena aprillis Jaapanis tuttavas kohas Gifus
jooksin isiklikuks rekordiks 1.04,52, kuigi viimane poolteist kilomeetrit võib öelda, et sain kerge
haamri. Jooksu esimene pool oli enesetunne jooksu ajal väga hea ja lootsin et suudan oma grupis
jooksnud jaapanlastele kandu näidata viimasel kilomeetril, kuid lõputõus tõmbas jala täiesti täis.
Järgmiseks poolmaratoniks viis Gifu jooks Götheborgi poolmaratoniks lootused kõrgele. Väga mõru
tunne oli jooksu ajal, kui sinust naised ja kohalikud noored mööda jooksevad, tulemus 1.09,36.
Selgelt oli näha, et olin vaimselt läbi põlenud, põhjus mitte tööasjades vaid mitmes asjaolus ja
väheses puhkamises. Kuu hiljem, aga võitsin poolmaratoni EMV 1.07,53. Erilisi mälestusi jooksust
pole, kuid kindlasti püüdsin pigem ennast säästa, kuna mõni päev hiljem pidin mäestikulaagri
lendama. 2017 sügisel jooksin veel Tallinnas poolmaratoni ajaga 1.07,54. Kumm oli tühi nagu paljudel
septembri alguse jooksudel, kuna alati on ju augusti esimeses pooles tiitlivõistluse maraton ja nii
alates 2014, va 2019 kui Doha MM oli septembri lõpus ja 2020 kui teadupärast ei toimunud miskit
erilist.
2018. aastal valmistusin tõsiselt poolmaratoni MMiks Valencias. Märtsikuus jooksingi isiklikus seal
1.03,45. Tegelikult tuli see tulemus väga raskelt, olin osaliselt ka maratoni ettevalmistuses, kuid aasta
alguses tundsin treeningutel, et uus hingamine on toimunud. Too jooks sadas vihma, puhus kohati
tugev tuul, paistis päike, ja oli mitu surnud punkti, kuid tahtejõud oli tugev, pressisin viimased 5km nii
kuis jaksasin, et saaks ühe tuttava selja kätte ja saingi viimasel sirgel, mille jooksin silmad kinni :).
Juunis traditsiooniline Narva Energiajooks, mille raames ka poolmaratoni EMV, seekord siis Tiidreku
järel hõbedal ajaga 1.06,18. Too jooks olin vaimselt läbi, kuna eelnevatel päevadel tegin olulise
otsuse töö asjus. Nii, et kui lähete mõnele võistlusele, kus soovite head tulemust teha või kasvõi
nautida, siis ärge päev varem peretülis olge, töölepingut lõpetage vmt. Järgmine poolmaraton oli
treeningpaigas Itenis, Keenias. Kuna plaanis oli pikk jooks, siis tegin selle raames pooliku kaasa, enne
siis ca 8km soojendus, ajaks 1.13,26. Keenia võistluste korraldus on aga selline, et ei kannata üldsegi
kriitikat. Nagu nad ise ütlevad, on nad Euroopast sada aastat maas :). Jooks algas graafikust pea tund
hiljem. Pool maad jooksime peamiselt allamäge ja siis 180 kraadi ja tagasi. Mõned jooksjad aga
otsustasid ka varem tagasi keerata. Mõtlesin, siis keda nad petavad, ikka lõppude lõpuks iseennast
sellega.
2019. aasta esimesel kuul jooksin poolmaratoni Marokos. Sellest jooksust sain ka tolle aegses
blogitekstis kirjutatud. Tulemus polnud see, mis lootsin 1.05,24. Mõjutajateks oli korraldus, ilm ja
mäestiku laagriväsimus. Järgmisena märtsis oli võimalus osaleda öisel poolmaratoni Bahreinis, võtsin
sellest osa, et saada kogemust öiseks Doha MMiks. Tulemuseks pea sama tulemus nagu eelmisel
poolmaratonil 1.05,29. Enne jooksu olin saanud külma lennukis, lisaks võõraspärane toit ei toiminud
hästi kõhus ja võistlusel polnud mingit feelingut kuna jooksime kiirteel. Ainult, et start ja finish oli
uhke hotelli ees. Järgmisena Narva Energiajooksul jällegi hõbemedal Tiidreku järel ajaks aeglaseim
poolmaraton 1.13,50. Oli jube palav ilm, aga see selleks. Põhjus oli muus, kannakõõluste ülekoormus,
mis tekkib ei millegist muust kui ületreeningust. Enne jooksu hommikul Toilas läksin soojendust
tegema, kannad olid nii valusad, et raske oli liikuma saada, kuid vähemalt sain nad liikuma enne
võistlust. Selle võistluse järgselt tegime arstiga otsuse, et tuleb aeg maha võtta ja kannad korda
saada. See õigustas end ära, kuna septembris Tallinnas poolmaratoni joostes oli kui uuesti sündinu
tunne. Suutsin üle pika aja jälle korraliku viimase kilomeetri aja joosta, ja häid mehi lõpuponnistuses
võita, ajaks 1.04,53.
2020. aasta veebruaris jooksin poolmaratoni Napolis. Treeningud olid sujunud hästi ja lootsin joosta
rekordit. Ajaks, aga rekordist enam kui poolteist minutit aeglasem 1.05,23. Ega polnud mul kellegiga
joosta, kuna musta mandri mehed panid 60 minuti graafikus plagama ja nii ma üksi seal punnisin.
Pärast tegin analüüsi, et reisi valik ei olnud parim ja viimasel lõigu treeningul oleks pidanud kergemini
võtma. Edasi mõjutas meid juba koroonast tingitud kinnine maailm. Sügisel sain siiski jala
stardijoonele poolmaratoni MMil Poola Gdynias. Kuna septembris alustasin ka maratoni
ettevalmistust, siis päris spetsiaalselt selleks võistluseks valmistumist ei toimunud, kuid siiski pika
jooksud näiteks enne seda jooksu jätsime välja. Mäestikuefekt toimis väga hästi selle jooksu ajal, nii
et esimesed kilomeetrid jooksin väga julgelt ja figureerisin meie grupi eesotsas poole maani. Viimasel
ringil tundsin, et hakkab raskeks minema ja peab pingutama hakkama, et tempot hoida. Tehniline
rada koos tõusude ja langustega ning raske viimane kilomeeter tõid siiski isikliku rekordi 1.03,03.
2021. aastal paraku ühtegi poolmaratoni minu nimekirja ei lisandunud. Arvatavasti aga 2022 kevadel
Belgias.
Parim asi on kui suudad teiste vigadest õppida ja mitte neid korrata, loodan, et see lugemine aitab
sind paremateks poolmaratonideks. Ja enne kui joosta poolmaratoni võistlustel, tuleks kindlasti
joosta 10km ja kui oled jooksnud poolmaratoni, siis vähemalt korra või kaks võiks ikka ka maratoni
joosta :).
Hea lugeja, kes sa oled jooksnud poolmaratoni, kuid pole julgenud mingil põhjusel maratoni joosta,
siis julgustan sind pöörduma minu poole, et see maratoni unistus täide viia, rohkem infot siit.
Parimatega,
Romka