Postitus: 21.08.2019
Head sõbrad toetajad! Olen hetkel treenimas Itenis 2400m kõrgusel ja nädal nädalaga on vorm paranenud. Nädalavahetustel käin saunas, et harjuda Doha kuumaga ja paremini taastuda. Kvaliteettreeningud teen koos kohalikega või samuti Tallinna poolmaratoniks ja Doha MMiks valmistuva Iisraeli jooksja Maru Teferiga. Tavaliselt saviliival joostes peale trenni pead hambad puhtaks pühkima tolmust, siis juuli-august on siin Itenis nagu meie jaanipäeva ilm. Tuleb tossud punasest mudast puhtaks saada. Samas loodus on roheline ja maisipõldudel joostes näeb oma silmaga, kuidas mais kasvab 😊.
Peale viimase teksti kirjutamist õnnestus mul tänu oma pealiskaudsusele haigestuda. Algul ei tundunud midagi tõsist olema, kuid peale tugevaid pingutusi oli keha nõrk ja viirushaigus vindus pea kuu aega. Olin pettunud endas, kuna aastaid tagasi olin kirja pannud, et soovin pealiskaudsusest lahti saada, kuid ikka astusin sama reha otsa! Aprillikuine maraton jäi seetõttu ka vahele ja uus maraton lükkus mai kuusse. Ka halb võib mingi hetk osutuda millegi jaoks heaks! Tuli üksinda treeningutel pingutada ja kasvatada veelgi iseloomu. Õnneks olid ilmad mõnusalt soojad ja viimane ettevalmistus iseenesest õnnestus hästi, kuid lõpus tundsin, et värskusest jääb puudu. Riia maratonil oli ilm kuum. Alguses nagu ei saanud arugi, kuid peale poolt maad hakkas teine juba eriti sammu mõjutama. Tunda oli ka lihasjäikust ja siit sealt valusaid kohti. Raja ääres oli kogu mu pere ja 
mentor sõber Indrek Rahi, siis see andis jõudu, et lõpuni pingutada. Katkestajaid oli tippude hulgas palju ja nii õnnestus mul teenida kergejõustiku MMi pilet. Minu õnneks on see alles 5. oktoobril. Kui oleks nagu tavaliselt olnud augustis, siis vaevalt ma seal startinuks.
Peale Riia maratoni puhkasin paar nädalat, lootes, et saan oma jalad korda. Kolm nädalat peale maratoni võistlesin Narvas Energiajooksul, mis on ühtlasi ka poolmaratoni Eesti meistrivõistlused. Võistluseelsel hommikul tegin 4 km rahulikku jooksu, et saada jalad käima. Viimasel ajal oli probleemiks, et hommikuti ja aeglase jooksu ajal pöiad olid jäigad ja valulikud. Seega Narvas kiire jooksu ajal jalg justkui ei andnud tunda, nagu kuskil oleks kerge pidur peal ega lasknud kiirelt joosta. Peale jooksu, kui keha maha jahtus, olid pöiad väga valusad ja tuli ette võtta otsus, kuidas kiirelt jalad korda saada. Dr. Kaspar Rõivasepp andis juhised, mille järgi järgmised poolteist kuud tegutsesin. Nüüd augusti kuus saan öelda, et olen 90% ulatuses saanud jalad korda. Hommikuti ei ole enam valus tõusta ja jooksmist alustades ka ei pea enam valu käes piinlema. Kuna ma tegin nii palju erinevaid asju selle jaoks, siis keeruline on öelda, mis täpselt aitas, kuid arvan, et iga tegevus andis oma osa jala paranemisse. Kõige rohkem, usun harjutustesse, mille tegemist ma siiani jätkan, kuid väiksemas mahus. Kindlasti ka lööklaineravi, massaažid, külmkamber ja ka üks hea toidulisand.
Sellest aastast olen seotud veel ühe huvitava tegevusega, millest on ka
sportlasele ja tema tiimi liikmetele kasu, tutvuge lähemalt siit: https://www.thomasinternational.net/et-ee/. Kui ma esimest korda 2016. aastal täitsin ära DISC testi, sain endast palju parema pildi, miks ma just nii käitun kõige enam. Jagasin, seda ka oma tiimi kaaslastega ja nad teadsid, kuidas mind motiveerida ja kuidas mind õigel teel hoida. Samas testi tulemusel sain teada, mis on minu käitumise nõrgemad küljed ja püüdsin nende kallal tööd teha. Lugege minu Thomas sport raportit siit: RomanFosti_ThomasSport. Samuti annab raport treenerile teada, kuidas minu potentsiaali suurendada. Minu puhul on oluline lahti seletada, miks me midagi teeme, mis on sellest kasu ja sisestada kannatlikkust, mida vastupidavussport nõuab.
Jäänud on kaks olulist nädalat mägedes ja siis saab jälle jala stardijoonele asetada Tallinna poolmaratonil, kohtumiseni!