Maraton ehk maratonijooks on kergejõustiku ala. 1924. aastal määrati distantsi pikkuseks 42 195 m. See vahemaa vastab 1908. aasta Londoni olümpiamängudel läbitud vahemaale Windsori lossi ja White City staadioni vahel.
Nimi pärineb legendist, mis tekkis Kreeka-Pärsia sõdades (u 499–449 eKr) peetud Marathoni lahingu (u 490 eKr) järel, kui kreeklaste võiduteate olevat Marathonist Ateenasse (u 42 km) viinud käskjalg joostes. Jõudnud valitseja ukse ette, jaksas ta ainult öelda „Olge tervitatud, me võitsime!“ ja varises surnult kokku. 1896. aastal nimetati maratoniks esimestel kaasaaegsetel olümpiamängudel kavas olnud ülipikamaajooks. (Allikas:https://en.wikipedia.org/wiki/Marathon)
Eesti esimene maratonijooksu võistlus toimus 28. aprill 1913 (praeguse kalendri järgi 11. mai). Paldiskist Tallinna lähistele Mustjõele kulgenud 39 versta (40,2 km) pikkuse katsumuse võitis Pjotr Šubin Peterburist, ajaga 3:23:45. Kokku osales 8 jooksjat ning parima eestlasena jõudis neljandana finišisse tartlane Arnold Feldmann ajaga 4:12:41. Seda ajaloolist sündmust loetakse Eesti maratonijooksu sünnipäevaks.
