Postitus: 20.02.2022
Head jooksusõbrad!
Kui eelmistes blogides sai tagasi vaadatud poolmaratonidesse, siis nüüd toon Teieni värvikate isikute lugusid, kellega õnnestus kohtuda veebruari esimeses pooles Itenis Keenia kogemuse laagris, mis sai korraldatud kümnele sportlikule eestlasele.
Esimesena külastas meie „Eesti maja“ Ezekiel Kemboi. Kahekordne olümpiavõitja 3000m tj. (2004 ja 2012), neljakordne maailmameister (2009, 2011, 2013 ja 2015), külastus vabas õhkkonnas oli väga inspireeriv. Ta rääkis, kuidas temast sai takistusjooksja, tugevamatest trennidest, toitumisest ja millised väärtused on olulised. Kuni keskkoolini käis-jooksis ta kodunt kooli, koju lõunale, tagasi kooli ja koju ca 40km päevas. Keskkooli teda ei võetud St.Patricku kooli Iteni, kust on sirgunud mitmekümneid tiitlitega pärjatud jooksjaid, ning läks oma kodukandi internaat keskkooli. Seal olid tugevad jooksjad, kes teda inspireerisid, ja ta tahtis paremaks jooksjaks saada treenides koos nendega hommikul enne ja pärast kooli. Tal polnud aimu, et temast võiks saada tippjooksja ega unistanud olümpiavõitjaks saamast. Ta lihtsalt tegi seda kuna talle meeldis jooksmine. 2001 aasta alguses, kui ta jooksis oma esimese takistusjooksu Keenias olles teises kümnes ajaga ca 10 minutit. Iga järgneva võistlusega läks ta paremaks võites aasta lõpuks Aafrika juunioride meistritiitli. Samal aastal kirjutas ta kümnele Euroopa Managerile e-kirja, et keegi ta enda tiiva alla võtaks ja aitaks seenioride võistlustele. Vastas üks Itaalia manager, kellega ka oma karjääri lõpuni koostööd tegi. Parimatel aastatel treenis ta kohati isegi kolm korda päevas, kuid maht polnud suur ca 130km nädalas. Teisipäev oli staadioni lõigu päev, näiteks 3*1000m (2.30`) + 4*800m (1.58) + 5*600 (1.26) + 6*400 (56-57“), paus ca 2`sörki. Neljapäev oli mäkke jooksud kergelt ja reedel vahelduva tempoga jooks (fartlek), mille vältel läbis ca 10km (keskmine tempo ca 3min/km). Toitumine oli tervislik, ilma eriliste nippideta. Võistlus perioodil viibis Itaalias, kus enamasti oli toidukorraks pasta. Enne võistluspäeva sõi süsivesikuid ja vähendas liha osakaalu. Võistluspäeval palju ei söönud, lõuna 12 paiku ja pärastlõunal magus tee koos sai viiluga. Ei mingeid spordigeel, kuid siis vaid gatorade spordijook. Selleks, et häid tulemusi ja pikalt spordis olla mõistis, et tuleb järjepidevalt trenni teha, mitte loota abivahenditele, nagu doping. Dopinguga petad sa lõpuks ise ennast. Treenib siiamaani ja aitab noortel talentidel leida õiget teed, levitades puhta spordi põhimõtet Keenia jooksjatele. Tema arvates on tipus füüsilise treeningu osakaalu tähtsus ca 30-40% ja ülejäänud on mentaalne. Ezekiel on lõbus sell, seda võib leida ka paljudest youtube videodest, kus ta ka Usain Bolt`iga tantsu on löönud peale võidu finishit. Leidis kohe ühise keele meie seltskonna legendi Suleviga, mis sest, et ta inglise keelt ei osanud :). Ta demonstreeris meile ka tõkete ületamist ja kõik said ka Londoni OM kuldmedalid käes hoida.
Järgmisel päeval külastasime lisaks meile veel Itenis viibiva Tiidrek Nurme ja Kaarel Lilleojaga Brother Colm O`Conneli ja kuulsat St. Patrikcu kooli, kust on sirgunud mitmekümneid maailma parimaid kesk-ja pikamaa jooksjaid. Viimaseid kuulsamaid vast David Rudisha, kelle üle „Keenia jooksu ristiisal“ oli kõige rohkem uhke ja näitas meile ka tema 2016 aasta olümpiavõidu jooksu. Ta rääkis meile alguses, kuidas temast sai treener, edasi suundusime uhkesse kooli muuseumisse, kus oli ära märgitud kõik tiitlitega pärjatud kooli sportlased. Järgmisena tegime tiiru kooli territooriumil, mille jooksul saime kuulda palju huvitavaid lugusid, nägime tšempionite istutatud puid, mis on kõrgustesse kasvanud ja erinevaid aforisme plaatidelt. Vend Colm rääkis, et kool on nii tuntud, et sinna tulevad üle Keenia kohale õpilasi, kuid sinna sisse saada ei pidanud üldsegi lihtne olema. Koolis pidid olema esindatud kõik 42 Keenia hõimu. Hoovis liikusid ringi õpilased, kes ei paistnud silma ülekaalulisusega, see pidavat olema seetõttu, et nad toituvad tervislikult ega saa poest magusat osta ja muidugi on liikumist palju. Kooli territooriumil mängitakse jalgpalli, võrkpalli, korvpalli, maahokit. Kui küsisime, kas kooli õpilaste hulgas on probleeme ka alkoholiga, siis pidavat ka seda ette tulema, kuna on õpilasi, kes tulevad suurtest linnadest. Veel näitas ta meile kohta kus nad õhtuti teevad joogat, vaatega päikeseloojangu poole, see pidavat olema aeg, kus lased vaimu vabaks. Ta ütles, et Lääne ühiskonna probleem pidi olema, et inimesed on kiires elutempos, nad ei suuda ennast vabaks lasta. Mina soovisin saada selgitust Kemboi öeldu vaimse osakaalu tähtsusele. O`Connel selgitas seda laiemalt. Keenia sportlased võrreldes Lääne maailma sportlastega, oskavad vaimu vabaks lasta kõige enam, seda just nende elustiili tõttu. Peale treeningut puhatakse, ei minda nö linna peale, une tunde tuleb rohkem ja toitumine on tervislikum, sellega nad saavad juba eelise, kuna taastumine treeningute vahel on väga oluline. Vend Colm oli väga eluterve, positiivne ja hea huumoriga, kellega kaks tundi läks väga kiirelt.
Järgmisena külastas meid NN Running team`i füsioterapeut/treener ja Valencia maratoni eliitjooksjate koordinaator hispaanlane Marc Roig. Rääkis, kuidas ta sattus „masseerima“ miljoni väärtusega Kenenisa Bekele jalgu ning sealt edasi Eliud Kipchoge tiimi, kus siiani töötab. Ta on ka ise tubli maratoni harrastaja, kellega ka mina olen nii mitmedki trennid koos teinud. Ta oskab hästi selgitada inimkeha toimimist, ütleb otse oma arvamuse välja ja kui soovid jooksus häid tulemusi/areneda, siis jäta lääne maailm ja tule Keeniasse :). Küsiti palju küsimusi, mille osas pärast omavahel arutasimegi. Näiteks kas venitamine on tähtis. Tema arvates, ei ole, kui sul on võimalust kas magada 15minutit rohkem või venitada, siis parem maga, kuna uni on oluline taastus mehhanismi jaoks, aidates rakkudel uueneda ja toota erinevaid keha jaoks ülitähtsaid hormoone. Pärast teoreetilist tundi tegime läbi kolm olulist harjutust, mis aitavad istuva eluviisiga harrastussportlasel vältida vigastusi alaseljas, taga reies, kuid ka parandada liikuvus ulatust.
Kümne päeva jooksul oli palju liikumist, treeninguid Keenia jooksjate käe all, kohalike vaatamisväärsuste külastamist kui ka kohaliku elaniku küllakutsest osavõtmist, krossijooksu „maailmakarika etapi“ kaasaelamist, maailma parimate, sh Eliud Kipchoge treeningu väisamist ja palju muud.
Ka mina tegin selle aja jooksul oma esimese võistluse peale vigastus pausi krossijooksul, mis nimetati Agnes Tiropi mälestuseks. Nimelt väga andekas ja ka mind sümpatiseerinud jooksu stiili tõttu mõrvati oma abikaasa poolt eelmise aasta sügisel :(. Minu jaoks oli tegemist võistlusega, et saada emotsiooni võistlemisest ja näha kuidas peale tugevat pingutust kõõlused ka on. Viimased on korras ega sega minu treeninguid, naudin jälle jooksmist :). Siinjuures suured tänud Sportomedica tiim ja Sander Jürs ning Peeter Nigol, kes selle aasta alguse Keenia laagris abistas Eesti meeste maratonitiiimi.
Hea lugeja, kes sa oled jooksnud poolmaratoni, kuid pole julgenud mingil põhjusel maratoni joosta, siis julgustan sind pöörduma minu poole, et see maratoni unistus täide viia, rohkem infot siit.
Parimatega,
Romka