Postitus: 16.02.2019
Kvartali jagu treeninguid on läbitud ja kaks võistlust selle perioodi lõpus tehtud. Ettevalmistus kevadiseks maratoniks on alanud. Uuel hooajal näeb mind rohkem Eesti pinnal võistlemas. Ootan seda juba väga!
Kõige tähtsam minu vanuses, et tervis on hästi vastu pidanud ja treeningnäitajad on head. Kõige rohkem on mul hea meel selle üle, et olen saanud tagareie kinnituskohtade kroonilise vigastuse kontrolli alla. See ei sega enam mind treeningutel. Soovin tänada füsioterapeute Uku Lehte ja Sander Jürsi! Nende abi on suur olnud. Täpsed ja õiged harjutused aitasid probleemse koha likvideerida. Harjutustega jätkan ka praegu. Kuigi ma ise olin suhteliselt pessimistlik, et paari kuuga korda saan, siis soovitan kõigil uskuda rohkem endasse ja järjepidevalt tegeleda probleemiga.
Novembrikuus jooksin otseses mõttes naistega, kuna jalad ei tahtnud hästi vedu võtta. Samas oli huvitav näha, kuidas nädal nädalaga kiirused vaikselt paranesid. Detsembris kontrollringil aega nähes, olin üllatunud, et olen 14 km ringil minuti parem, kui aasta tagasi. Ettevalmistusperioodil panime rõhku palju mäkke jooksudele ja jõutreeninule, maht püsis tavapärane ja kiirused vaikselt tõusid. Jaanuaris tegin mõned head trennid India jooksjaga ja olin optimistlik esimeste võistluste osas.
Jaanuari lõpus võistlesin Marrakechi poolmaratoni distantsil. Kaasa oli tulnud minu hea sõber, mentor ja toetaja Indrek Rahi koos abikaasa Katrin Rahiga, kes aitasid tuju üleval hoida ja elasid häälekalt raja ääres kaasa 😊! Eelnevatel päevadel oli ilus, soe ilm, aga võistluspäeva hommikuks oli paks udu ja väga jahe ilm. Stardieelne korraldus ei kannatanud kriitikat ☹. Peale stardipauku pidin kilomeetri jagu vaeva nägema, et eest rebitud stardinumber tagasi saada, kuna seal küljes oli ka kiip. Kolmandiku distantsi peal oli tunda, et mootor turtsub nagu Eestis autod miinus kümnega, aga punnisin ikka gaasi täiega, ainult et masin ei liikunud nii hästi edasi. Seda võistlus oli kindalsti vaja, et saada tagasisidet järgnevaks, millised korrektuurid pean treeningutes tegema. Igast võistlusest õpid midagi!
Järgmine võistlus oli juba nädal hiljem Portugalis (Euroopa klubide meeskondlikud meistrivõistlused), kus ma ka eelneval aastal võistlesin. Portugali jooksukrossi esitust hindan normaalseks. Eelmise aasta väga heast esitusest jäi puudu ehk vaimsest värskusest, mille jätsin lennujaamadesse (lõputud lendude edasi lükkamised, ootamine, seega ka ebapiisav uni). Klubidest ronisime eelmise aasta 17. kohalt 14. kohale. Muide, me olime vist Soome tiimiga ainukesed, kes ei kasutanud lubatud ühe nö „võõrtööjõu“ abi 😊. Tänan peatreener Toomas Tarmi abi eest võistluse ajal ja muidugi ka kõiki toetajaid, tänu kellele Sparta tiimiga võistlema saime! 
Enda pealt olen tähele pannud, et vanusega lennureisid muutuvad aina kurnavamaks, kui seda oli noorena. Krossijooksu järgselt oli nädalake hüppeliigesed valusad konarlikust maapinnast, ka tagareid vajasid rohkem hoolt.
Kahe võistluse vahel veetsin 5 päeva kodumaal. Sai korra ka suusad alla pandud 😊.
Erilist sõidumõnu ei saanud. Ei tea, kas varustus ei olnud kõige parem või pigem ikka mees ise 😊. Jooksin Tallinnas miinus kraadide ja lumega. Kiirus oli 5min/km. Tuleb tõdeda, et et sellise jooksuga kaugele ei jõua (PS! tavaline jooks 4.00-20min/km). Olid ajad, kui sai terve talve lumes sumbatud. Kõige kehvemad päevad olid, siis kui väljas oli 0 kraadi ja lume asemel lörts ning jää. Kui ühel päeval oli miinus seitse, siis tundsid juba ka pöiatõuget. Ma arvan, et mõistlikul määral lumes jooksmine on isegi kasulik! Ma ei poolda, et Eestis olles terve talve peaks jooksma hallis või lindil. Mäletan, kui me 2006. aasta kevadel Eesti koondisega Prantsusmaa krossi jooksuvõistlusel käisime ja meist kõige parema koha sai Margus Pirksaar. Ta treenis kogu talve Elva lumes, aga meie tulime otse Portugali päikese alt, siledatelt radadelt 😊.
Portugalist lendasin tagasi Keeniasse Iteni mägedesse. Üks magamata öö lennukis ja tundsin ennast neli päeva uimase ja väsinuna. Sellest nädalast olen jälle mahukamalt treeninud ja kiiruseid tõstnud. Järgmisest nädalast saan kiirus – treeninguid ühildada Hollandi ühe parima pikamaajooksjaga. Selle aasta esimese maratoni jooksen 7. aprillil Euroopas. Hetkel keskendun maksimaalselt sellele, et seal parim jooks teha.
Hetkel on Itenis treenimas pärnakas Karl Mäe, kellega oleme jooksuharjutusi koos teinud. Hoidke mehel suvel silma peal! Usun, et ta teeb uuel hoojal väga head jooksud. Hiljuti saabus Itenisse Kaupo Sasmin, kes üritab suvel „come backi“ teha. Kaupo on oma achilleuse vigastuse seljatanud ja on heas hoos!
Head sõbrad, ilusat nädalavahetust Teile!