Head kaasaelajad soovin Teile head sportlikku uut 2020 aastat!

Postitus: 28.01.2020

Viimasest võistlusest on nüüdseks pea kaks kuud möödas ja on hea alustada positiivselt foonilt uut aastat. Täitsin ära oma viimaste aastate eesmärgi, mis mind hoidis saavutusspordi juures, joosta alla 2:15. Nüüd ootavad ees uued võistlused ja seatud eesmärgid.

Kirjutan mõned mõtted Valencia maratonist. Selle võistluse eelsed mäestiku treeningud sujusid normaalselt ja enesetundes midagi erilist ei olnud. Trennides mingit “lennu-tunnet” ei olnud ja seepärast võtsin ka viimased paar nädalat kergemini. Valenciasse jõudes tegin soojenduse ja kuna tunne oli nii hea, siis lühendasin teist, et hea tunne säiliks ka võistluspäevaks. Võistluseelsel päeval, kui numbri kätte sain, siis tegi head meelt isiklik pöördumine eliitide manageri poolt. Tuttav hispaanlane, kellega olime augustis mõned trennid teinud, kirjutas kirja lõpetuseks: “Roman sa oled parimas seisus, tegime koos mõned head trennid ja ma nägin seda ise pealt, naudi jooksu ja purusta oma rekord suurelt.” Iseenesest väike asi, aga mõjus suurelt! Võistluspäeva hommik läks kiirelt, nii et ühe asja unustasin ikkagi võtmata enne starti. Ilm oli suurepärane, seltskond meil liigagi suur, et pidi esimesel paarikümnel kilomeetril kohati isegi positsiooni pärast võitlema. Tuli lausa keskmaajooksud meelde, aga seetõttu läks ka distants kiiremini. Poole maa peal elasid mul pereliikmed kaasa ja siis oli küll selline tunne, et jookseks justkui tavapärast pühapäevast jooksu, kus kontrollid olukorda. Hingamine oli korras ja ootad, millal siis see raskem hetk algab. Rada oli sile ja tuult oli vähe, kaasaelajaid ka parajalt, sealhulgas eestlaseidki. 30ndal kilomeetril tundsin, et nüüd algab maraton ja peab juba vaeva nägema tempo hoidmisega, samal ajal seedesüsteem läks korrast ära ja 35ndal hakkas pistma, edasi grupp lihtsalt liikus eest ja püüdsin hoida tempot seda, mida hoida andis. Peale jooksu oksendasin kohe kogu vedeliku välja ja enesetunne oli kohe parem. Kui järgneval paaril päeval oli kripeldus sees, et 2.11 jooksmata jäi, siis hiljem olin muidugi väga rahul ka selle üle, mille saavutasin. See jooks andis usku, et suudan joosta ka 2:10!

Nike uute tehnoloogiliste susside osas, millega ka ise jooksin, ootan IAAF poolse grupi raportit, mis ütleb, kas neid tohib suurjooksudel kasutada või mitte. Mis mulle nende puhul meeldib on see, et pärast maratoni, ei tundud suurt lihasvalu, mis eelnevalt on olnud. See kas nad 4% või enam parandavad tulemust võrreldes teiste jooksusussidega, on omaette küsimus, kes kuidas oskab seda jõudu rakendada, et 4% saavutada, aga pigem on see hää müüginipp 😊. Viimane maantee maailmarekord 10km-is purustati, aga Adidase sussides. Mulle tundub, et kui sa kasutad susse, millega on rekordeid purustatud, siis juba mentaalne tugevus neid jalas hoides, aitab sul kiiremini joosta. Mingid piirid peavad olema, aga eks see jäägu ekspertide otsustada, kust need piirid algavad.

Peale Valencia maratoni võtsin aja maha, et kohtuda sõprade, toetajatega ja nautida jõule pere seltskonnas. Kuigi jooksja on rõõmus, kui maa on must, siis seekord olin ma pigem kurb, oleks võinud ka lumes joosta, ettevalmistus periood on selleks väga ok. Aasta alguses kosutasin vaimu Preeriakojas, kus sai Indiaani telgis ööbitud ja järgmisel hommikul rabas sõtkutud ja lummavaid vaateid ja seltskonda nauditud. Enesetunne oli hea, sest seljas oli õige riietusvarustus Snickersi ja Woolpoweri pesud 😉 . Läbisin loodetavasti edukalt ka kõhuravi, mille kohta andis hea tagasiside paar nädalat tagasi joostud 45km distants. See vorm, mis oli Valencias, on praegu sama kaugel kui Valencia, kuid see annabki indu, et see hea tunne tagasi saada. Nüüd ma olen sel nädalal jõudnud kõrgmäestiku Keeniasse Iteni, vormi looma. Järgmine võistlus on 23. veebruaril Napolis poolmaratoni joostes, kus saab hea tagasiside treeningutest. Seejärel mäestiku tagasi ja 5. aprilliks Rotterdami maratoniks valmistuma.

Tänan, kes uueks hooajaks on õla alla pannud ja maratoni teekonda nõu ja jõuga kaasa aitavad!

Kahjuks saabus eile väga kurb uudis, et traagilises õnnetuses sai surma minu üks lemmiksportlasi Kobe Bryant :(. Puhka rahus Kobe Bryant, aitäh mis sa oled andnud spordile! Pilt: www.scoopwhoop.com

Allikas: https://www.scoopwhoop.com/